Tag Archives: sandra mesipuu

Asjadest, mis tähtsad on: Monica Lewinsky missioon on küberkiusamisele lõpp teha

Tere hommikust.

See on ainult minu neljas kord avalikkuse ees kõnet pidada. Üks oli 20 pealisele publikule harjutamine. Üks oli meediale suletud privaatüritus. Siis oli mu venna pulm, mil alkoholiaurud oma töö oli teinud ning siis see siin.
Seega, kui ma paistan närvis- andke andeks. Ma olengi. Ühtlasi olen ma ka natuke emotsionaalne.

Minu nimi on Monica Lewinsky, kuigi mulle on soovitatud nime vahetada ning paljud on imestuses faktist, et ma seda juba teinud ei ole. Aga näedsa, siin me oleme. Muutmata nimega.

Ma olen endiselt Monica Lewinsky.

Teie aga olete publikum, noortest ülisaavutajatest, keskmiselt vanusega 15 aastat minust nooremad(Monica on 41). Õnnelikud, õnnelikud teie! See noorus on ka üks põhjusi miks ma teiega täna siin vestlen.

See võib küll tähendada seda, et te endalt küsite, kes kurat see veel on, see Monica ? Ja mida ta siin teeb?JA võibolla isegi küsite seda, et miks seda nime niipalju erinevates räpilüürikas kuulda on.

Thank you, Beyonce and Eminem. And Nicki Minaj and Kid Cudi, Lil B and Lil Wayne, and of course G-eazy. But let’s not forget Jeezy, and all the rest.

Nüüd lubage mul lühidalt oma lugu kokku võtta.

16 aastat tagasi, värskelt ülikoolist väljununa asusin ma internina tööle Valgesse Majja ning soojenenud tööülesannete täitmise tõttu armusin ma oma ülemusesse ühele 22 aastasele naisele omasel viisil. See ei ole nii väga harv juhus. Ainus jama seisnes selles, et juhtumisi oli minu ülemuseks Ameerika Ühendriikide President. See on juba harvem juhus.

Tänasel päeval kahetsen ma seda sügavalt mitmel põhjusel, millest üks olulisemaid on see, et inimesed haiget said. See ei ole kunagi ok.

Sel ajal, aastal 1995, algas meil afäär, mis kestis on& off 2 aastat. Ning jah, sel ajal tähendas see mulle kõike. See oli minu ilus kuldne õhupall, milles ma elasin. Nõme lugu oli aga see,et see avalikuks tuli. Avalikuks koos kättemaksuga.

Tänu internetile sai minust vähem kui 24- tunniga ülemaailmselt tuntud avaliku elu tegelane.

Aastal 1998, kujutate ette, oli meediahullus. Ja see oli veel eel- Google periood. See aeg ei olnud Google veel olemaski. Siis oli www(WorldWideWeb) ja ka see oli kõva sõna.

Ühe ööga sai täieliku privaatsusega minust ülemaailmne tegelane, kelle privaatsus röövitud ning maine, nimi ja isik alandatud. Minust sai Null Patsient*.

Mu elu oli läbi ja ma tahtsin surra.

 

*Patient zero may refer to:

  • In medical science, the index case or initial patient in the population of an epidemiological investigation

http://www.forbes.com/sites/clareoconnor/2014/10/20/full-transcript-monica-lewinsky-speaks-out-on-ending-online-abuse/

 

Advertisements

esimene outing peale 9+11kuud

Mamma käis tuulutamas ning kas pole mitte parim moodus selleks Põhja- Tallinna ”uue” koosseisu kontserdi kuulamine?

Kõik tundus justkui sobivat. Kodukandi ”klubi”, tuttava tuttava võidetud priipääsmed ”VIP” paketiga, sealjuures veel mainimata fakti, et mind kolmanda raseduskuu pealt sinnasamma BÄNDI 6 vokalisti sekka arvati ja ma trooni rahuliku südamega enne kui lavalegi jõudnud  mõttes loovutanud olin.

Tookord saatsin neile lambina mõeldud materiali ning, kui R2 ja paar sõpra mulle helistasid ja ütlesid, et kle su nimi hüüti välja, siis mõtlesin rohkem selle peale, et mismoodi lapsehoolduse kõrvalt kontserte anda oleks, kui selle peale kas sõnad selgeks saavad( Sorry PTLN) 😀

Kolm punkti..jalad sain ma kõhualt alles nüüd välja ja seda ka mõneks tunniks!

Aga sellegipoolest oli tore jaurata ja mõelda, et mis oleks olnud kui ning kas ma naudiksin laval olekut samapalju, kui ma naudin täna oma tütart? Selline hea walk down the memory lane, mis näitas mulle, et mul ei kripeldanud midagi, pigem oli see, et pidin kõigile ikka teadustama, et mul 11. kuune tütar on ja et ma katsete ajal 3. kuud rase olin, mis on ka pildilt mu äravajunud näost näha( bussiga Tallinna poole loksudes ikka paar korda üles tahtis tulla) Kuid jah, ega see mu lopergust häält ja teadmatust bändi lugude ja ajaloo osas väga välja ei vabandanud. Kerli oli tubli koduse töö ära teinud, et kõik lood ära oli õppinud ja ajalooga tutvunud.

Ja nende katsetega igalepoole on üldse see jama, et esimestest voorudest enamjaolt läbin, aga siis hakkab jalg all värisema. Kogemust ikka vähe, aga katsu sa ise krt laulda, kui sada hagijat ootab ja vaatab, millal su jalast hea aeg üks tükk haugata oleks. Ma ei karda vist koeri ka niipalju, kui teisi inimesi 😀 Mis ei tapa teeb tugevaks, jajaja.. Inglise keeles on sellekohta uus ütlus:,, What doesent kill you, fucks you up.”

Siit tagantjärele tarkusetera, OLEKS PIDANUD KOOLI AJAL ROHKEM KOGEMUSI OMANDAMA, SEST EELDUSEL OLID SELLEKS LOODUD. Ma nimelt käisin väga armsas Pääsküla Gümnaasiumis Tallinnas Nõmmel, kus oli vägagi akrediteerimata muusikaline kallak. Koolivisioonid, lauluringid, toredad õpetajad jne jne.

Kõige valusam kogemus on muidugi superstaari Viljandi eelvooruga, kus ma selsamal aastal võitnud Rasmusega praktiliselt kõrvuti seisin. Minu viga seisnes selles, et ma sinna esiteks suhtumisega läksin, teiseks olin ma nii pagana kirevalt suvise ” I dont give a fuck” stiiliga neil kohe hambus ning kolmandaks ma saate produtsendi Karelsoni juba enne igasuguseid salvestusi endast välja ajasin. Kuidas ma ta endast välja ajasin? No eks ikka seetõttu, et ma keeldusin karjaga koos reklaamklippide tarvis taamalt ukseni jooksmast ja sealjuures” Eesti otsib Superstaari” karjumast. Vanust juba niipalju, et ei sobi ning teiseks oli mul säärane tervislik seisund kõhuvalu näol, mis igasuguse kargamise ja hüppamise tervel sellel nädalal välistas. Karelson muidugi kõndis kohe ligi, kui ma ootesaalis teiste võtte lõpetamist ootasin, et nö registreerima saaks hakata. Arsti tõendit tahtis veel pealekauba 😀 ( halloo kosmos?!) Pani silma peale ja saatis kaamerad intervjuud võtma, raudlaks. Kõik oligi enamvähem ok selle ajani, kui keset intervjuud( mida ma poleks pidanud hingerahu säilitamiseks andmagi) mu nime kutsuti ja ma kohe saali pidin jooksma..

Mis juhtus poolel teel saali ? NÄRVID 😀

Mis juhtus saalis lauluga, mille ma välja pidin vahetama? KÖKKMÖKK ja kukeleegu 😀

Kus olid mu emotsioonid? kindlasti mitte seal, kus see laul nende olekut eeldas

Kas ma sain antud välja selle, mida ma sinn andma läksin? absoluutselt 😀

Kas ma tahtsin karjuda, joosta ja uut laulu laulda üheaegselt? ohh ei 😀

Kas Mihkel värises? VÄRISES, tõenäoliselt sama tugevalt, kui mu põlved 😀

Oli tore? ütlematagi 😀

Küll ma olen seksu nende roosade küüntega. Hiiglama vahva värk 😀 Ameerikamaa on ikka üks imedemaa, mille mõjutused mind veel pikalt kandsid.

Sain terve pe**etäie artikleid igalepoole alustades elu24st ja lõpetades Õhtulehega. Iga kliki eest 1 euro tuleks oleks (rolex) belissima(Y)

PTLN was round two.

Kolmanda kohta ei oska midagi kommenteerida ja kas tulebki.

Maybe i’ll just keep it between me and my shower walls.

blogjpg (13) blogjpg (34) blogjpg (35) blogjpg (40)